Asju mida sõnadega korda saab
saata on palju,
ütlusega saab inimest haavata, sõnaga saab teda muuta.
Sõnal on
suur mõjujõud, sõnad on kõige alus,
sõnadega ehitame tuleviku ja väljenditega
saab kirjeldada.
Räägiksin kuidas sõprade vahelistest
suhetest võivad
areneda tülid kus käiku võetakse tulirelvad.
Mikk ja Mati olid parimad sõbrad,
mõlemad olid kuueteist aastased. Mikul oli tüdruk.
Mati kadestas Mikku, kuna
talle meeldis samuti Mikku tüdruk väga.
Mati ei näidanud seda välja ning tundus
hea ja usaldusväärne sõber. Ühel päeval koolis sai
Mati aga sõbra peale
vihaseks. Pealt näha tühise asja pärast, nimelt saatis tüdruk
Mikule kirja ja
hiljem naersid kirja sisu üle. Matile see ei meeldinud, ning väitis et teda
ajab selline tobe itsitamine närvi. Klassikaaslased aga lugesid sellest välja
puhast kadedust.
Mõne päeva pärast kutsus Mati Miku enda poole. Natuke aega vaadati
televiisorit aga s
eejärel hakati mängima „politseid ja pätti“. Mati tõi oma
kasuisa relvad, enda relva aga
jättis kaks kuuli. Kadedus Mati sees oli
kasvanud nii suureks, et mängu käigus lasi ta oma
sõbra maha! Ta parim sõber
lamas tema ees surnult ja ta vaatas seda külmavereliselt pealt.
Laiba toimetas
ta prügikonteinerisse, mis oli tema hoovis. Palju päevi ei teadnud Mikust
keegi
midagi. Asja asus uurima politsei. Nad nägid et Mati varjab midagi ning
otsustasid
nende pere maja ja hoovi läbi otsida. Prügikastist leitigi
hulganisti verd, mis kuulus Mikule.
Kuulid sobisid kasuisa revolvriga ja kõik
oli selge. Mati oli võtnud oma sõbra elu, kaotas
paljude inimeste usalduse ja
austuse ja hävitas oma elu. Järgmised 25 aastat pidi ta veetma vanglas.
